Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolituse õppekava II moodul (B2.2)

Kursus: 235 akadeemilist tundi
Õppeperiood: 21. september 2026 – 10. mai 2027

Sihtgrupp ja õppe alustamise tingimused
Sihtgrupiks on täiskasvanud, kes soovivad jätkata eesti keele õpinguid B2.2 moodulis, ja
kelle eesmärk on omandada eesti keel B2-taseme ulatuses ja edukalt sooritada riiklik
tasemeeksam.
B2.2 mooduli läbimise eeltingimuseks on B2.1 mooduli õpiväljunditele vastav keeleoskus.
Seda tõendab B2.1 mooduli lõpetamise tõend ja sooritatud B2.1 lõputest. Kui õppijal pole
Keelevärava OÜ tõendit B2.1 mooduli läbimise kohta, peab ta sooritama koolisisese testi,
mille eesmärk on hinnata keeleoskuse vastavust B2.1 mooduli nõuetele. Keeleoskuse
hindamine toimub kahes osas:
Kirjalik test toimub Keelevärava õpperuumides kohapeal.
Test sisaldab lugemis-, grammatika-, kuulamis-, sõnavara- ja kirjutamisülesandeid ning
põhineb traditsioonilistel keeleõppe meetoditel.
Suuline test toimub pärast kirjalikku testi. Koolitaja hindab õppija suulist
eneseväljendusoskust, kuulamisoskust ja suutlikkust osaleda eestikeelses suhtluses.
Hindamine toimub vestluse, küsimustele vastamise, monoloogi ja arutelu põhjal.
Testimine viiakse läbi koolitaja poolt, kellel on vastav kvalifikatsioon ja kogemus eesti keele
õpetamisel B2 tasemel.
Testi koostamisel on lähtutud järgmistest materjalidest ja vahenditest:
• õpik „K nagu Kihnu“;

• „Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus“, Riiklik Eksami- ja
Kvalifikatsioonikeskus, 2008;
• „Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine“, Haridus- ja
Teadusministeerium, 2007;
• HARNO avaldatud eesti keele tasemeeksamite kirjeldused, näidisülesanded ja
hindamispõhimõtted: https://harno.ee/eesti-keele-tasemeeksamid#b2-tase
• Sõnaveebi õpetajate tööriistad
Kirjaliku ja suulise hindamise tulemusi hinnatakse 100-punktisüsteemi ja koolitaja hinnangu
alusel. Kui testi tulemus on üle 60 % ja õppija suuline keeleoslus vastab B2.1 mooduli
õpiväljunditele, saab õppija alustada õpinguid eesti keele B2.2 moodulis.
Õppe alustamise tingimuseks on ka B2.2 mooduli koolitusele registreerimine Keelevärav OÜ
kodulehel.
Õppe eesmärk
B2.2-taseme õpiväljundite omandamine ja õppija ettevalmistamine B2-taseme riiklikuks
tasemeeksamiks, samuti võimaldab B2-keele tase jätkata haridusteed eesti keeles.

Õpiväljundid
B2.2 moodul on saavutatud, kui omandatud loetav ja kuulatav info, keelemustrid
(reproduktiivsed osaoskused) on kinnistunud rääkimise ja kirjutamise kaudu (produktiivsed
osaoskused) ning nii reproduktiivsed kui ka produktiivsed osaoskused vastavad
kindlaksmääratud hindamiskriteeriumidele.
Koolituse lõpuks õppija:
Kuulamine
1) mõistab pikemate ettekannete, kõnede, intervjuude ja arutelude sisu ka juhul, kui
käsitletakse abstraktseid või keerukamaid teemasid;
2) jälgib keerukamaid arutluskäike ja mõistab vestluse tuuma ka pikema kuulamisteksti
puhul;
3) eristab kõnes hoiakuid, argumente ja kokkuvõtet;
4) mõistab enamiku päevakajaliste raadio- ja telesaadete ning intervjuude sisu ja
eesmärki.
Lugemine
1) mõtestab tekstis sisalduvaid seisukohti, põhjendusi ning kaudseid tähendusvarjundeid;
2) analüüsib erineva eesmärgi ja stiiliga tekste, ka arvamusartikleid ja publitsistlikke
tekste;
3) analüüsib tekstides esitatud info asjakohasust ja autori eesmärke;
4) mõistab erinevaid seisukohti käsitlevaid ülevaate- ja probleemartikleid.
Rääkimine
1) osaleb aruteludes spontaanselt ja aktiivselt ning arendab vestlust edasi;
2) selgitab, põhjendab ja kaitseb oma seisukohti, esitades poolt- ja vastuargumente;
3) kannab teksti suuliselt ette, peatub üksikasjadel ja esitab sidusaid kirjeldusi ja
arvamusi ning kohandab oma väljendusviisi suhtlusolukorrale;

4) arutleb võimalike põhjuste, tagajärgede ja hüpoteetiliste olukordade üle.
Kirjutamine
1) kirjutab selge ülesehitusega ja detailseid tekste erinevatel teemadel;
2) koostab arvamusartikleid, aruandeid, ametikirju ja kokkuvõtteid, toob esile olulisi
aspekte;
3) seob tekstis infot, argumente ja näiteid terviklikuks ning loogiliseks tekstiks;
4) sünteesib eri allikatest pärinevat infot ning väljendab põhjendatud seisukohti kirjalikus
vormis.

Koolitajate kvalifikatsioon
Eesti keele koolitusi viivad läbi eesti keele filoloogid ja eesti keele õpetamise kogemusega koolitajad.

Õppesisu teemavaldkondade kaupa:
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad.
1. Info meie ümber. Aktuaalsed sündmused.
Kuulutused, teadaanded, reklaam. Kohad ja tegevused. Päevakajalised sündmused.
Seisukohtade kaitsmine. Kokkuvõte. Blogi.
2. Eluase ja kinnisvara
Kodukoha kirjeldus. Elamistingimused. Kodutööd ja hooldustööd. Kinnisvarafirma
teenused, ostu-, müügi- ja renditingimused. Müügi- ja rendiobjektide kirjelduste koostamine
ja tutvustamine. Infopäring kinnisvarateenuste või -objektide kohta. Eluasemega seotud
probleemide kirjeldamine. Dokumentatsioon. Kaebuse esitamine kinnisvara või teenuse
kvaliteedi kohta.
3. Transport ja reisimine
Transporditeenused. Argumenteerimine teenusega seotud teemadel, soovituste küsimine.
Liiklus. Turvalisus. Suhtlemine politsei ja liikluskindlustusega. Sõiduki rikke kirjeldamine
ja abi kutsumine. Teenuse kvaliteedi kohta kaebuse esitamine/kaebusele vastamine.
Seletuskiri.
Reisiteenused. Majutusasutuste teenused. Vaatamisväärsused. Reisikirjeldus. Pretensioon.
4.Keskkond, loodushoid, ilm ja kliima
Piirkonna, asula, kodukoha, loodusobjekti kirjeldamine. Arutlemine loodushoiu,
keskkonnakaitse, ilmaolude ja kliima teemadel. Oma vaadete selgitamine keskkonna
reostuse ja -kaitse teemadel. Säästev tarbimine.
Kohalikud loodusobjektid ja vaatamisväärsused. Loomastik ja taimestik.
5. Tervis ja tervishoid
Arsti vastuvõtule registreerimine. Vastuvõtul haiglas ja polikliinikus. Enesetunde
kirjeldamine, kaebuste esitamine ja seisundi kirjeldamine. Isiklik hügieen.
Eluviisi/elustiilimuutuse, ravimeetodite ja -protseduuride arvatavad tulemused, võimalikud
ohudja eelised. Tervisealased nõuanded ja juhendid.Apteek. Ravimid ja ravimite
manustamine. E-tervis, digilugu.ee
Õnnetusjuhtumi kirjeldamine. Kiirabi kutsumine.
6.Majandus ja õigussuhted
Eesti majandussüsteemi eripära. Ettevõtlus. Oma vaadete selgitamine majandusalaste
päevakajaliste teemade kohta. Rahaasjad. Asjaajamine ametiasututes.
Eesti kui õigusriik. Inimeste õigused ja kohustused. Turvalisus ja kuritegevus.
7. Inimeste suhted ühiskonnas.Poliitilised vaated ja seisukohad. Avalikud asutused
Era- ja töösuhted. Ühiskondlikke ja poliitiliste vaadete põhjendamine ja kaitsmine.
Päevakajaliste (poliitilise või ühiskondliku) sündmuste kirjeldamine.
Erakonnad. Osalemine ühiskonnaelus. Asjaajamine ametiasutustes. Keelestiili valik.
Kõneetikett. Viisakusvestlused. Erinevad tekstitüübid. Petitsioon. Järelepärimine.
Grammatika
• Tegusõna. Pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus. Rektsioon. Sihilised ja
sihitud tegusõnad. Kõneviisid. Tegevusnimed. Tegusõna käändelised vormid. Kesksõnad.
Isikuline ja umbisikuline tegumood. Ühendtegusõnad.
• Nimisõna: käänded ainsuses ja mitmuses, ühildumine omadus-, arv- ja asesõnaga.
I-mitmus. Antonüümid, sünonüümid, liitsõnad. Kokku- ja lahkukirjutamine.
• Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad, nende käänamine. Arvsõna objektina.
• Asesõna käänamine. Ühildumine nimisõnaga.
• Ees- ja tagasõnad. Kaassõnad.
• Muutumatud sõnad. Sidesõnad. Määrsõnade võrdlusastmed.
• Lauseehitus. Sõnajärg. Rind- ja põimlause. Lauselühendid.
• Küsisõnad.
• Teksti sidumine ja liigendamine.
Õppemeetodid
Koolitusel on kasutusel kommunikatiivne lähenemine, mille käigus saab õppijast aktiivne
õppeprotsessi osaleja. Kasutatakse ka tehnoloogia ja tehisintellekti lõimimist, keelekümblust
ning funktsionaalset keeleoskust toetavad meetodid. Elavad dialoogid, illustreeritud
situatsioonid, keele- ja lauamängud, väitlused, diskussioonid, loovülesanded, ülesandepõhine
õpe jm soodustavad loovat, spontaanset, elavat ja aktiivset keele omandamist ja
õppijakesksust. Olulisel kohal on mäng, mis arendab õppija fantaasiat ja pakub
avastamisrõõmu kogu õpperühmale.
Korraldatakse õppekäike (kino, näitus, muuseum, mets) ja kohtumisi eestlastega, hiljem
toimub nende põhjal analüüs.
Koolitusel valitakse suhtlussituatsioonid keelekeskkonnast ning sõnavara õppimine toimub
põnevate rollimängude, elulähedaste olukordade imiteerimise ja reaalse keelekeskkonna
kasutamise kaudu nii paaris kui rühmas.
Kursusel arendatakse ka loetust arusaamist, kuuldu mõistmist, rääkimist ja kirjutamist, samuti
keele- ja kõnestiili.
Koolituse lõpufaasis korraldatakse suulise eksami simulatsioon.
Lisaks uutele teadmistele saab õppija positiivseid emotsioone ja hea enesetunde. Koolitus
pakub rohkesti koostöö- ja avastamisrõõmu nii õppijatele kui õpetajale.
Iseseisva töö kirjeldus
Õppija iseseisev töö hõlmab ülesannete sooritamist ja situatsiooni lahendamist jmt
keelekeskkonnas, kus kinnistatakse ja praktiseeritakse õpitut. Iseseisva töö hulka kuuluvad
praktilised testid/harjutused keskkondades TESTEST, eis.harno ja Sõnaveeb, autentsete
tekstide kuulamine ja lugemine, tele- ja raadiosaadete (nt Keelekõdi) kuulamine ning filmide
vaatamine, arutlevate ja teiste kirjalike tekstide kirjutamine (infopäring, kaebus, essee,
pretensioon, päring jt), sõnavara õppimine/kinnistamine, päevakajaliste uudiste ja konkreetset
valdkonda käsitleva artikli lugemine.
Tunniväliselt korratakse ja kinnistatakse tunnis läbitud materjali, harjutatakse grammatikat,
lahendatakse koolitaja koostatud teste. Praktiliste tööde üle peab arvestust koolitaja, samuti
annab ta õppijale tagasiside tehtud tööde kohta. Kõiki töid tuleb õppijal sooritada auditoorse
õppe vahelisel ajal.

Toimumisaeg

Esmaspäev, Kolmapäev

Tunnid toimuvad kell 17.50-19.20

Õpetaja

Maria Piik

Kursus Kogus

235 akadeemilist tundi

Maksumus

180€ / kuus

Kogu kursus: 1620€