Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolituse õppekava I moodul (B2.1)

Kursus: 235 akadeemilist tundi
Õppeperiood: 21. september 2026 – 10. mai 2027
  1. Sihtgrupiks on täiskasvanud, kelle eesmärk on omandada eesti keel B2-taseme ulatuses ja
    edukalt sooritada riiklik tasemeeksam.
    B2.1 moodulis osalemise eelduseks on keeleoskus B1-tasemel. Seda tõendab sooritatud B1-
    taseme eksami tunnistus või B1-taseme kursuse tunnistus. Kui õppijal pole vastavat
    tunnistust, saab vastavust B1-tasemele kontrollida kirjaliku testi ja suulise vestlusega, mille
    eesmärk on hinnata õppija valmisolekut õppimiseks B2.1 moodulis. Keeleoskuse hindamine
    toimub kahes osas:
    1. Kirjalik test toimub Keelevärava õpperuumides kohapeal.
    Test sisaldab lugemis-, grammatika-, kuulamis-, sõnavara- ja kirjutamisülesandeid ning
    põhineb traditsioonilistel keeleõppe meetoditel.
    2. Suuline test toimub pärast kirjalikku testi. Koolitaja hindab õppija suulist
    eneseväljendusoskust, kuulamisoskust ja suutlikkust osaleda eestikeelses suhtluses.
    Hindamine toimub vestluse, küsimustele vastamise, monoloogi ja arutelu põhjal.
    Testimine viiakse läbi koolitaja poolt, kellel on vastav kvalifikatsioon ja kogemus eesti keele
    õpetamisel B2 tasemel.
    Keeltekoolisisese testi koostamisel on lähtutud järgmistest materjalidest ja allikatest:
    • õpikud „E nagu Eesti” ja „K nagu Kihnu“;
    • „Iseseisev keelekasutaja. B1- ja B2-taseme eesti keele oskus“, Riiklik Eksami- ja
    Kvalifikatsioonikeskus, 2008;
    • „Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine“, Haridus- ja
    Teadusministeerium, 2007;

    • HARNO avaldatud eesti keele tasemeeksamite kirjeldused, näidisülesanded ja
    hindamispõhimõtted: https://harno.ee/eesti-keele-tasemeeksamid#b2-tase
    • Sõnaveebi õpetajate tööriistad
    Kirjaliku ja suulise hindamise tulemusi hinnatakse 100-punktisüsteemi ja koolitaja hinnangu
    alusel. Kui testi tulemus on üle 60 %, saab õppija alustada õpinguid eesti keele B2.1
    moodulis.
    Õppe alustamise tingimuseks on ka B2.1 mooduli koolitusele registreerimine Keelevärav OÜ
    kodulehel.
     Õppe eesmärk
    Koolituse lõpuks omandada B2.1-taseme keeleoskus ning saavutada B2.1 mooduli õppekava
    õpiväljundid.
    Õpiväljundid
    B2.1 õppemoodulis on eriline tähelepanu reproduktiivsetel osaoskustel, õppija omandab
    piisava sõnavara ja keeletunnetuse kuulates ja lugedes, luues vundamendi ja sõnavarabaasi
    produktiivsetele osaoskustele.
    Koolituse lõpuks õppija:
    Kuulamine
    1) mõistab üldkeelseid teadaandeid ja sõnumeid nii tuttavatel kui ka vähem tuttavatel
    teemadel;
    2) mõistab pikemate vestluste, ettekannete ja igapäevaste meediatekstide põhisisu ning
    eristab olulist infot vähemolulisest;
    3) jälgib tuttaval teemal toimuvat arutelu ja mõistab vestluspartnerite peamisi seisukohti;
    4) mõistab raadio- ja telesaadete põhisisu, kui kõne on selge ja normaalse tempoga.
    Lugemine
    1) loeb ja mõistab aktuaalseid ning töö- või õppevaldkonnaga seotud tekste;
    2) leiab tekstist vajaliku info, autori peamised seisukohad ja teksti eesmärgi;
    3) mõistab artikleid ja ülevaateid, milles käsitletakse ühiskondlikke või tuttavaid
    erialaseid teemasid;
    4) kasutab lugemisel erinevaid strateegiaid sõltuvalt teksti eesmärgist ja keerukusest.
    Rääkimine
    1) kirjeldab sündmusi, tulevikuplaane ja kogemusi sidusa suulise tekstina;
    2) osaleb aruteludes tuttavatel ja ühiskondlikel teemadel ning põhjendab oma arvamust
    lihtsamate argumentidega;
    3) väljendab nõustumist, eriarvamust ja ettepanekuid erinevates suhtlusolukordades;
    4) annab selgitusi ja põhjendab oma valikuid igapäevaelu, töö ja õppimisega seotud
    teemadel.
    Kirjutamine
    1) kirjutab seotud ja arusaadavaid tekste tuttavatel teemadel;
    2) koostab ametlikke ja poolametlikke kirju, lühikesi arvamusavaldusi ning kokkuvõtteid;
    3) ühendab tekstis mõtteid ja põhjendusi lihtsate sidusvahendite abil;
    4) väljendab kirjalikult oma arvamust ning toob selle toetuseks lihtsamaid põhjendusi.

Koolitajate kvalifikatsioon
Eesti keele koolitusi viivad läbi eesti keele filoloogid ja eesti keele õpetamise kogemusega koolitajad.

Õppesisu teemavaldkondade kaupa.
Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad.
1. Isikuandmed ja enesetutvustus. Elulugu, saatused.
Enda ja teiste põhjalik tutvustamine. Faktiinfo. Pere päritolu, koosseis, traditsioonid. Iseloom,
välimus, hoiakud. Ankeetide täitmine.
2. Vaba aeg ja ajaviide
Meelelahutuse liigid. Huvid, harrastused, sport. Arutlus eelistuste üle ja oma seisukohtade
põhjendamine. Oma vabaaja harrastuse propageerimine. Kirjandus, teater, muusika,
muuseumid. Vestlus (loetud raamat, nähtud film, kultuuriüritus, kontsert, teatrietendus jm)
teemadel. Arvustus. Rekreatsioon. Puhkuse planeerimine ja kirjeldamine. Arutlus oma vaba
aja veetmisega seotud aja- või rahakulu üle. Järelepärimine.
3. Toitlustamine
Kohvikud, restoranid jm toitlustusasutused. Pere, kodukandi ja elukoha igapäevaste ja
pidulike toitumisharjumuste kirjeldamine ja võrdlemine. Söögi- ja joogivaliku,
lauakommete, eelistuste kirjeldamine ja selgitamine. Söögi ja joogiga seonduvate nõuannete
jagamine. Erivajadused. Kõneetikett. Ohutusnõuded, kasutusõpetused jne.
4. Olmeteenindus ja kaubandus
Posti- ja pangateenused, kindlustus, poed ja kaubanduskeskused, iluteenused jne. Kaupade
ja teenuste kirjeldamine, võrdlemine. Nõuanded ja selgitused kaupade ja teenuste kohta.
Eelistuste selgitamine ja põhjendamine poodide, kaubamärkide, tootjate ja toodete osas või
vastumeelsus nende suhtes. Kasutusjuhendite mõistmine. Kõneetikett teenindusasutustes.
Asjakohane arutlus teenust puudutavates küsimustes nii kirjalikult kui ka suuliselt. Kaebus.
Pretensioon. Järelepärimine.
5. Haridus ja kultuur
Info hariduse ja õpingute kohta. Õppija areng. Elukestev õpe. Eesti haridussüsteem. Arutlus
haridusasutuse ja selle eripära teemal. Arutlus õpiülesannete ja õppevormide teemal, oma
seisukohtade põhjendamine. Erivajadused. Motivatsioonikiri. Kooli sisseastumisvestlus.
Stipendiumitaotlus.
Erinevad rahvuskultuurid. Eesti ja oma päritolumaa kultuuri kirjeldamine ja võrdlemine.
Kultuurierinevuste taust. Kombed ja tavad. Pühad ja tähtpäevad. Eesti kultuuri esindajad.
6. Töö ja töösuhted
Erialad, ametid, ametite kirjeldamine. Oma ameti, elukutse või töö vajalikkuse, iseloomu ja
omaduste selgitamine. Erialased tekstid. Tööpäeva ja -ülesannete kirjeldamine. Tööl
tekkinud probleemse olukorra kirjeldamine ja oma vaadete esitamine situatsiooni
lahendamiseks. Sõnavõtt töökoosolekul.
Tööpakkumiskuulutused, tööintervjuu, CV, motivatsioonikiri. Töötingimused. Töökoha
dokumentatsioon.
Grammatika
• Tegusõna. Pööramine olevikus, liht-, täis- ja enneminevikus. Rektsioon. Sihilised ja
sihitud tegusõnad. Kõneviisid.
• Nimisõna: käänded ainsuses ja mitmuses, ühildumine omadus-, arv- ja asesõnaga.
I-mitmus. Antonüümid, sünonüümid, liitsõnad. Kokku- ja lahkukirjutamine.
• Omadussõna võrdlusastmed.
• Arvsõna. Põhi- ja järgarvsõnad, nende käänamine.
• Asesõna käänamine. Ühildumine nimisõnaga.
• Ees- ja tagasõnad. Kaassõnad.
• Muutumatud sõnad. Sidesõnad. Määrsõnade võrdlusastmed.
• Lauseehitus. Sõnajärg. Rind- ja põimlause. Lauselühendid.
• Küsisõnad.
Õppemeetodid
Koolitusel on kasutusel kommunikatiivne lähenemine, mille käigus saab õppijast aktiivne
õppeprotsessi osaleja. Kasutatakse ka tehnoloogia ja tehisintellekti lõimimist, keelekümblust
ning funktsionaalset keeleoskust toetavad meetodid.
Elavad dialoogid, illustreeritud situatsioonid, keele- ja lauamängud, väitlused, diskussioonid,
loovülesanded, ülesandepõhine õpe jm soodustavad loovat, spontaanset, elavat ja aktiivset
keele omandamist ja õppijakesksust. Olulisel kohal on mäng, mis arendab õppija fantaasiat ja
pakub avastamisrõõmu kogu õpperühmale.
Korraldatakse õppekäike (Tartu kesklinn, kino, näitus, muuseum, mets) ja kohtumisi
eestlastega.
Koolitusel valitakse suhtlussituatsioonid keelekeskkonnast ning sõnavara õppimine toimub
põnevate rollimängude, elulähedaste olukordade imiteerimise ja reaalse keelekeskkonna
kasutamise kaudu.
Kursusel arendatakse loetust arusaamist, kuuldu mõistmist, rääkimist ja kirjutamist, samuti
keele- ja kõnestiili.
Lisaks uutele teadmistele saab õppija positiivseid emotsioone ja hea enesetunde. Koolitus
pakub rohkesti koostöö- ja avastamisrõõmu nii õppijatele kui õpetajale.
Iseseisva töö kirjeldus
Õppija iseseisev töö hõlmab ülesannete sooritamist ja situatsiooni lahendamist jmt
keelekeskkonnas, kus kinnistatakse ja praktiseeritakse õpitut. Iseseisva töö hulka kuuluvad
praktilised harjutused keskkonnas TESTEST, eis.harno ja Sõnaveeb, autentsete tekstide, tele-
ja raadiosaadete (nt Keelekõdi) kuulamine ja vaatamine, arutlevate ja teiste kirjalike tekstide
kirjutamine (infopäring, kaebus, essee, pretensioon, päring jt), sõnavara õppimine,
päevakajaliste uudiste ja konkreetset valdkonda käsitleva artikli lugemine.
Tunniväliselt korratakse ja kinnistatakse tunnis läbitud materjali, harjutatakse grammatikat,
lahendatakse koolitaja koostatud teste. Praktiliste tööde üle peab arvestust koolitaja, samuti
annab ta õppijale tagasiside tehtud tööde kohta. Kõiki töid tuleb õppijal sooritada auditoorse
õppe vahelisel ajal.

Toimumisaeg

Esmaspäev, Kolmapäev

Tunnid toimuvad kell 19.30-21.00

Õpetaja

Maria Piik

Kursus Kogus

235 akadeemilist tundi

Maksumus

167€ / kuus

Kogu kursus: 1500€